Sissejuhatus

Ettevõtted ja valitsused tunnistavad üha enam tungivat vajadust tegeleda kliimamuutustega ja vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid. Euroopa Liit (EL) on ülemaailmsetes heitkoguste vähendamise jõupingutustes võtmeroll, rakendades erinevaid poliitikaid ja eeskirju, et hõlbustada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele. Üks uusimaid eeskirju on süsiniku piiride reguleerimise mehhanism (CBAM).

CBAM-i ettepanek on märkimisväärne samm ELi kliimaeesmärkide saavutamise suunas, mille hulka kuulub kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 2030. aastaks vähemalt 55%. Euroopa Komisjon võttis selle kasutusele 2021. aasta juulis ja jõustus 2023. aasta mais. Selles blogis käsitleme CBAM-i põhijooni, selle toimimist ning selle võimalikku mõju ettevõtetele ja kaubandusele.

Millised on CBAM-i eesmärgid?

CBAM töötati välja süsinikdioksiidi lekke probleemi lahendamiseks, mis on siis, kui ettevõtted viivad oma tegevuse ümber riikidesse, kus kehtivad leebed keskkonnaeeskirjad, et vältida oma koduriigi kliimapoliitika järgimisega seotud kulusid. Tootmise üleviimine madalamate kliimastandarditega riikidesse võib kaasa tuua ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitkoguse suurenemise. Süsinikdioksiidi leke seab ebasoodsasse olukorda ka ELi tööstused, mis peavad järgima kliimapoliitikat.

ELi eesmärk on vältida süsinikdioksiidi leket, pannes importijad maksma ELi imporditud kaupade tootmisega seotud heitkoguste eest. See motiveeriks väljaspool ELi asuvaid ettevõtteid vähendama süsinikdioksiidi heitkoguseid ja minema üle vähese CO2-heitega majandusele. Ettevõtted peaksid maksma oma süsiniku jalajälje eest olenemata nende tegevuse asukohast. See muudaks võrdsed võimalused ELi tööstusharudele, mis peavad järgima ELi ranget kliimapoliitikat, ja väldiks nende allahindlust madalamate keskkonnastandarditega riikides toodetud impordi tõttu.

Mitte ainult see, vaid CBAM looks ELile täiendava tuluallika, mida saaks kasutada kliimameetmete rahastamiseks ja rohelisele majandusele ülemineku toetamiseks. Aastatel 2026–2030 peaks CBAM ELi eelarvesse teenima hinnanguliselt keskmiselt umbes 1 miljard eurot aastas.

CBAM: kuidas see töötaks?

CBAM nõuaks, et importijad maksaksid ELi imporditud kaupade tootmisega seotud süsinikdioksiidi heitkoguste eest, kasutades sama metoodikat, mida kohaldatakse ELi tootjate suhtes ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) raames. CBAM töötaks nõudes importijatelt elektrooniliste sertifikaatide ostmist, et katta imporditud kaupade tootmisega seotud heitkogused. Nende sertifikaatide hind põhineks heitkogustega kauplemise süsteemi kohasel süsinikuhinnal.

CBAM-i hinnamehhanism oleks sarnane heitkogustega kauplemise süsteemi omaga, koos järkjärgulise järkjärgulise kasutuselevõtu perioodiga ja järkjärgulise toodete ulatuse suurendamisega. Algselt kohaldatakse CBAM-i selliste kaupade impordi suhtes, mis on süsinikdioksiidimahukad ja millel on kõige suurem süsinikdioksiidi lekke oht: tsement, raud ja teras, alumiinium, väetised, elekter ja vesinik. Pikemaajaline eesmärk on CBAM-i ulatust järk-järgult laiendada, et see hõlmaks paljusid sektoreid. CBAM-i üleminekuperiood algas 1. oktoobril 2023 ja kestab kuni 1. jaanuarini 2026, mil jõustub püsisüsteem. Selle perioodi jooksul peavad uute eeskirjade kohaldamisalasse kuuluvate kaupade importijad teatama ainult nende impordiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta (otsesed ja kaudsed heitkogused), ilma rahalisi makseid või kohandusi tegemata. Järkjärguline kasutuselevõtt annaks importijatele ja eksportijatele aega uue süsteemiga kohanemiseks ning tagaks sujuva ülemineku vähese CO2-heitega majandusele.

Pikemas perspektiivis hõlmaks CBAM kõiki ELi imporditavaid kaupu, mille suhtes kohaldatakse heitkogustega kauplemise süsteemi. See tähendab, et hõlmatud oleksid kõik tooted, mis tekitavad tootmisprotsessi käigus kasvuhoonegaase, olenemata nende päritoluriigist. CBAM tagaks ka selle, et importijad maksavad imporditud kaupade tootmisega seotud süsinikdioksiidi heitkoguste eest, mis ajendaks ettevõtteid oma süsiniku jalajälge vähendama ja vähese CO2-heitega majandusele üle minema.

Siiski on CBAM-il mõned erandid. Näiteks vabastataks CBAM-ist import riikidest, kus on rakendatud samaväärsed süsinikdioksiidi hinnakujundusmehhanismid. Lisaks vabastatakse CBAM-ist ka väikesed importijad ja eksportijad, kes jäävad alla teatud künnise.

Milline on CBAM-i potentsiaalne mõju?

Eeldatakse, et CBAMi ettepanekul on märkimisväärne mõju süsinikdioksiidi hinnakujundusele ja heitkogustega kauplemisele ELis. Nõudes importijatelt süsinikusertifikaatide ostmist, et katta imporditud kaupade tootmisega seotud heitkogused, tekitaks CBAM uue nõudluse süsinikusertifikaatide järele ja tõstaks potentsiaalselt süsiniku hinda heitkogustega kauplemise süsteemis. Sellega seoses eeldatakse, et CBAM aitab kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja kliimamuutuste mõju leevendamisele. CBAM-i mõju keskkonnale sõltuks aga süsiniku hinnast ja toodete kattest.

CBAM-i mõju rahvusvahelistele kaubandus- ja kliimakokkulepetele on endiselt ebakindel. Mõned riigid on väljendanud muret, et CBAM võib rikkuda Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) põhimõtteid. EL on aga teatanud, et CBAM on täielikult kooskõlas WTO reeglitega ning ausa konkurentsi ja keskkonnakaitse põhimõtetega. Lisaks võib CBAM potentsiaalselt motiveerida teisi riike rakendama oma süsinikdioksiidi hinnakujundusmehhanisme ja aidata kaasa ülemaailmsetele jõupingutustele vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja leevendada kliimamuutuste mõju.

Järeldus

Kokkuvõtteks võib öelda, et CBAM on märkimisväärne samm ELi kliimaeesmärkide saavutamise ja ELi tööstustele võrdsete võimaluste tagamise suunas. Vältides süsinikdioksiidi leket ja motiveerides ettevõtteid oma süsiniku jalajälge vähendama, suurendaks CBAM ELi heitkoguste vähendamise jõupingutusi ja aitaks kaasa ülemaailmsetele jõupingutustele vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja leevendada kliimamuutuste mõju. CBAM-i mõju süsinikdioksiidi hinnakujundusele, heitkogustega kauplemisele, rahvusvahelisele kaubandusele ja keskkonnale sõltuks aga selle rakendamise üksikasjadest ning teiste riikide ja sidusrühmade reageeringust.