Sissejuhatus

Ettevõtted ja valitsused tunnistavad üha enam pakilist vajadust tegeleda kliimamuutustega ja vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid. Euroopa Liit (EL) on ülemaailmsete heitkoguste vähendamise jõupingutuste võtmetegija, rakendades mitmesuguseid poliitikaid ja eeskirju, et hõlbustada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele. Üks uuemaid eeskirju on süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanism (CBAM).

Keskkonnakaitse mehhanismi ettepanek on oluline samm ELi kliimaeesmärkide saavutamise suunas, mille hulka kuulub kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 55% võrra aastaks 2030. Euroopa Komisjon esitas selle 2021. aasta juulis ja see jõustus 2023. aasta mais. Selles blogipostituses arutame kesksektori kaitsemehhanismi põhijooni, toimimist ja võimalikku mõju ettevõtetele ja kaubandusele.

Millised on CBAMi eesmärgid?

Süsinikdioksiidi lekke juhtimissüsteem töötati välja süsinikdioksiidi lekke probleemi lahendamiseks, mis tekib siis, kui ettevõtted viivad oma tegevuse üle riikidesse, kus keskkonnaalased eeskirjad on leebemad, et vältida oma koduriigi kliimapoliitika järgimisega seotud kulusid. Tootmise üleviimine riikidesse, kus on madalamad kliimastandardid, võib kaasa tuua ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemise. Süsinikdioksiidi leke seab ebasoodsasse olukorda ka ELi tööstusharud, mis peavad kliimapoliitikat järgima.

EL püüab vältida süsinikdioksiidi leket, pannes importijad maksma ELi imporditud kaupade tootmisega seotud heitkoguste eest. See motiveeriks ELi-väliseid ettevõtteid vähendama oma süsinikdioksiidi heitkoguseid ja üle minema vähese CO2-heitega majandusele. Ettevõtted peaksid oma süsiniku jalajälje eest maksma olenemata sellest, kus nende tegevus asub. See looks võrdsed võimalused ELi tööstusharudele, mis peavad järgima ELi ranget kliimapoliitikat, ja hoiaks ära olukorra, kus madalamate keskkonnastandarditega riikides toodetud import kahjustab nende hinda.

Lisaks looks CBAM ELile täiendava tuluallika, mida saaks kasutada kliimameetmete rahastamiseks ja rohelisele majandusele ülemineku toetamiseks. Aastatel 2026–2030 peaks CBAM ELi eelarvesse tooma keskmiselt umbes 1 miljard eurot aastas tulu.

CBAM: Kuidas see toimiks?

CBAM nõuaks importijatelt ELi imporditud kaupade tootmisega seotud süsinikdioksiidi heitkoguste eest tasumist, kasutades sama metoodikat, mida kohaldatakse ELi tootjate suhtes ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) alusel. CBAM toimiks nii, et importijad peaksid ostma elektroonilisi sertifikaate, et katta imporditud kaupade tootmisega seotud heitkogused. Nende sertifikaatide hind põhineks ETSi kohasel süsinikuhinnal.

Kaasa arvatud kaudse ja otsese kaudse süsteemi hinnakujundusmehhanism sarnaneks heitkogustega kauplemise süsteemi omaga, järkjärgulise üleminekuperioodi ja toodete hõlmatuse järkjärgulise suurenemisega. Kaasa arvatud kaudse ja otsese kaudse kaudse süsteemi impordi suhtes kohaldatakse esialgu süsinikumahukate ja kõige suurema süsinikdioksiidi lekke riskiga kaupade impordi suhtes: tsement, raud ja teras, alumiinium, väetised, elekter ja vesinik. Pikemaajaline eesmärk on laiendada kaudse ja otsese kaudse kaudse süsteemi ulatust järk-järgult, et hõlmata laia sektorite ringi. Kaasa arvatud kaudse ja otsese kaudse kaudse süsteemi üleminekuperiood algas 1. oktoobril 2023 ja kestab kuni 1. jaanuarini 2026, mil jõustub alaline süsteem. Selle perioodi jooksul peavad uute eeskirjade reguleerimisalasse kuuluvate kaupade importijad esitama aruande ainult oma impordiga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste (otsesed ja kaudsed heitkogused) kohta, ilma et nad peaksid tegema rahalisi makseid või kohandusi. Järkjärguline üleminekuperiood annaks importijatele ja eksportijatele aega uue süsteemiga kohanemiseks ning tagaks sujuva ülemineku vähese süsinikuheitega majandusele.

Pikaajalises perspektiivis hõlmaks CBAM kõiki ELi imporditavaid kaupu, mis kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemi. See tähendab, et hõlmatud oleks iga toode, mille tootmisprotsess eraldab kasvuhoonegaase, olenemata selle päritoluriigist. CBAM tagaks ka, et importijad maksavad imporditud kaupade tootmisega seotud süsinikdioksiidi heitkoguste eest, mis motiveeriks ettevõtteid vähendama oma süsiniku jalajälge ja üle minema vähese süsinikuheitega majandusele.

Siiski on süsiniku hinnastamise mehhanismist mõned erandid. Näiteks oleks import riikidest, mis on rakendanud samaväärseid süsiniku hinnastamise mehhanisme, CBAM-ist vabastatud. Lisaks oleksid CBAM-ist vabastatud ka väikesed importijad ja eksportijad, kelle heitkogused jäävad alla teatud künnise.

Milline on CBAM-i potentsiaalne mõju?

Keskkonnakaitse meetmete ettepanekul peaks olema märkimisväärne mõju süsiniku hinnakujundusele ja heitkogustega kauplemisele ELis. Nõudes importijatelt süsinikusertifikaatide ostmist imporditud kaupade tootmisega seotud heitkoguste katmiseks, looks keskvalitsus uue nõudluse süsinikusertifikaatide järele ja potentsiaalselt tõstaks süsiniku hinda heitkogustega kauplemise süsteemis. Sellega seoses eeldatakse, et keskvalitsus aitab kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja kliimamuutuste mõju leevendamisele. Keskkonnakaitse meetmete keskkonnamõju sõltuks aga süsiniku hinnast ja toodete hõlmatusest.

CBAMi mõju rahvusvahelisele kaubandusele ja kliimakokkulepetele on endiselt ebaselge. Mõned riigid on väljendanud muret, et CBAM võib rikkuda Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) põhimõtteid. EL on aga öelnud, et CBAM on täielikult kooskõlas WTO eeskirjadega ning ausa konkurentsi ja keskkonnakaitse põhimõtetega. Lisaks võiks CBAM motiveerida teisi riike rakendama oma süsiniku hinnastamise mehhanisme ning panustama ülemaailmsetesse jõupingutustesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste mõju leevendamiseks.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et CBAM on märkimisväärne samm ELi kliimaeesmärkide saavutamise ja ELi tööstusharudele võrdsete võimaluste tagamise suunas. Süsinikdioksiidi lekke ennetamise ja ettevõtete süsiniku jalajälje vähendamise stimuleerimise abil suurendaks CBAM ELi heitkoguste vähendamise jõupingutuste tõhusust ning aitaks kaasa ülemaailmsetele jõupingutustele vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja leevendada kliimamuutuste mõju. CBAMi mõju süsiniku hinnastamisele, heitkogustega kauplemisele, rahvusvahelisele kaubandusele ja keskkonnale sõltuks aga selle rakendamise üksikasjadest ning teiste riikide ja sidusrühmade reageeringust.